
4.11) (2013-05-24)
Autoriõigus © 2001, 2002, 2005, 2006 Bernd Johannes Wuebben, Pamela Roberts, Anne-Marie Mahfouf
KCalc on KDE kalkulaator. Lihtsamas vormis saab seda kasutada tavaliste matemaatikatehete sooritamiseks, kuid sel on ka võimalused võtta ette teaduslikke, statistilisi ja eri arvusüsteemides arvutusi.
Sisukord

KCalc pakub palju enam matemaatiliste tehete võimalusi, kui see esmapilgul võib tunduda. Uuri hoolikalt käsiraamatu kiirklahvidele ja režiimidele pühendatud osa, et saada selgust, mida kõike selle abil teha saab.
Lisaks tavalistele asjadele, mida pakub enamik teaduslikke kalkulaatoreid, käib KCalc välja veel mitu võimalust, mida tasuks kohe ära märkida:
KCalc võimaldab kasutada trigonomeetrilisi funktsioone, loogikatehteid ja sooritada isegi statistilisi arvutusi.
KCalc võimaldab numbreid oma aknasse asetada ja neid sealt lõigata.
KCalc pakub tulemuste pinu, mis võimaldab mugavalt mälust varasemaid tulemusi välja kutsuda.
KCalci värve ja fonte on võimalik igati kohandada.
KCalc pakub seadistustedialoogis võimalust seadistada täpsust, näidatavate tüvearvude hulka ning komakohtade arvu.
KCalc pakub hulganisti kiirklahve, mis muudavad KCalci kasutamise hõlpsaks ka ilma osutusseadmeta.
Vihje: klahvi Ctrl vajutamine (ja allhoidmine) näitab iga nupu kiirklahvi.
Märkus
KCalc kasutab tehete infiks-kuju, mille puhul tehteid tehakse samas järjekorras, nagu seda õpetatakse ka koolis. See erineb vahetu täitmise meetodist, mida kasutavad paljud lihtsamad kalkulaatorid.
Me loodame, et KCalc pakub sulle tõelist naudingut!
Bernd Johannes Wuebben

Üldiselt on kasutamine lihtne ja hõlpus, nagu kalkulaatoritel ikka, aga kindlasti tasuks tähele panna KCalci järgmisi erilisi omadusi:
- Tulemuste pinu
Iga kord, kui klõpsad hiire või vajutad klahvi Enter või =, kirjutatakse ekraanil näha olev tulemus KCalci tulemuste pinusse. Tulemuste pinus saab liikuda kiirklahvidega Ctrl+Z ja Ctrl+Shift+Z.
nupuga nupul- Protsentarvutus
Protsentarvutus toimib veidi erinevalt muudest kalkulaatoritest. Kui oled selle aga selgeks saanud, leiad kindlasti selle äärmiselt tulusa olevat. Vaata lähemalt protsentidest kõnelevat osa.
- Lõikamine ja asetamine
Kiirklahv Ctrl+C asetab näidatava numbri lõikepuhvrisse.
Kiirklahv Ctrl+V asetab tulemuste ekraanile lõikepuhvri sisu, kui see ikka on korrektne number.
Praegu on veel endiselt võimalik kopeerida/asetada KCalcil klõpsates, kuid tulevastes versioonides me sellest võimalusest loobume.
- Muud funktsioonid
KCalci esmakordselt käivitades näitab kalkulaator ainult nelja põhitehte nuppu.
Menüüst saab valida KCalci režiimi, kusjuures valikuteks on lihtne, teaduslik, statistika või arvusüsteem. Arvesta siiski, et need režiimid võivad KCalci arenedes mõnevõrra muutuda.
- Nuppude paigutus
Kõigi KCalci funktsioonide lihtsaks kasutamiseks keerulisemate tehete sooritamisel on paljudel nuppudel teine paigutus. Klõpsa nupule või vajuta Ctrl+2, et näha nuppude teist paigutust.

Selles režiimis on vasakpoolne nuputulp eraldatud trigonomeetrilistele funktsioonidele:
Nupud | Funktsioon |
---|---|
Rakendab hüperboolse alamrežiimi. Hyp Sin on näiteks hüperbooli siinus sinh | |
Siinuse arvutamine | |
Shift või | Arkussiinuse arvutamine |
Koosinuse arvutamine | |
Shift või | Arkuskoosinuse arvutamine |
Tangensi arvutamine | |
Shift või | Arkustangensi arvutamine |
Kümnendlogaritmi arvutamine | |
Shift või 10x | Logaritmi arvutamine alusel x |
Naturaallogaritmi arvutamine. See on logaritm alusel e | |
Shift või ex | Naturaallogaritmi arvutamine. See on logaritm alusel e |
Teises veerus on algebrafunktsioonide nupud:
Nupud | Funktsioon |
---|---|
Jagatise jäägi arvutamine | |
või | Täisarvuline jagamine (jagatise täisosa) |
Arvu pöördväärtuse arvutamine | |
või | Teise teguri alamhulkade arvu arvutamine, mida saab luua mis tahes esimest tegurit sisaldavast hulgast (binoomkordaja) |
Kõigi aktiivsest täisarvulisest operandist väiksemate või sellega võrdsete positiivsete täisarvude korrutise (faktoriaali) arvutamine | |
x ruudu arvutamine | |
või | x ruutjuure arvutamine |
x astmel y | |
Shift xy või x1/y | x astmel 1/y |
x kuubi arvutamine | |
või | x kuupjuure arvutamine |
Esimese operandi ja teise operandi ehk kümne kordaja korrutise arvutamine |

Selles režiimis on vasakpoolne nuputulp eraldatud statistilistele funktsioonidele:
Selle režiimi funktsionaalsuse keskmeks on nupp . Arvude andmenimekirja loomiseks sisesta kalkulaatorisse arv ja vajuta nupule . Kuval näidatakse kasvavat arvu, mis osutab, millise positsiooni “andmenimekirjas” antud arv omandab. Traditsiooniline kalkulaator salvestab statistiliste funktsioode jaoks ainult kolm väärtust: nimekirja diskreetsete elementide arvu, sisestatud andmeelementide summa ja nimekirja kõigi andmeelementide ruutjuure summa. KCalc käitub teisiti, salvestades kõik diskreetsed väärtused, mis võimaldab arvutada andmete mediaani.
Nupud | Funktsioon |
---|---|
Näitab sisestatud andmete arvu | |
või | Näitab kõigi sisestatud andmeelementide summat |
Näitab sisestatud andmeelementide keskmist | |
või | Näitab kõigi sisestatud andmeelementide ruutude summat |
σN | Näitab standardhälvet (n) |
σN või σN-1 | Näitab üldkogumi standardhälvet (n-1) |
Näitab mediaani | |
Andmete sisestamine | |
või | Puhastab viimased sisestatud andmed |
Puhastab kõik sisestatud andmeelemendid |
Järgmises kahes veerus leiduvaid trigonomeetria- ja algebratehete nuppe kirjeldatakse teaduslikust režiimist kõnelevas osas.

See režiim sisaldab nuppe ja funktsioone, mis võimaldavad arvutada 2nd-, 16nd-, 8nd- ja 10nd-süsteemis.
Arvusüsteemi saab valida raadionuppudega paremal. Näiteks 16nd-süsteemis arvu sisestamiseks vali kõigepealt raadionupuga 16nd. Seejärel sisesta arv, kusjuures tasub tähele panna, et suuremate arvude jaoks kui 9 saab kasutada tähti kuni . Kui aga soovid näha sama arvu kahendsüsteemis, vali lihtsalt raadionuppude alt 2nd.
Kahend-, kaheksand- ja kuueteistkümnendarve saab esitada tühikuga eraldatud arvurühmadena, mis parandab omajagu nende lugemist ja mõistmist. Näiteks kuueteistkümnendarvu AF1C42 saab esitada kujul AF 1C 42, milles tühik esineb iga kahe numbri järel. Rühmitamist saab välja lülitada või oma käe järgi seada. Ava seadistustedialoog menüükäsuga → ning muuda soovi korral seadistust kaardil Üldine.
Valitud bittide nägemiseks võib valida menüüst .
Selles režiimis saab kasutada loogikatehteid. Need on järgmised:
Nupud | Funktsioon |
---|---|
Kaks arvu, mida seob loogiline JA | |
Kaks arvu, mida seob loogiline VÕI | |
Kaks arvu, mida seob loogiline välistav VÕI | |
Väärtuse nihutamine vasakule | |
Väärtuse nihutamine paremale | |
Ühenitäiend |
Teises veerus on algebrafunktsioonide nupud, mida kirjeldatakse teaduslikust režiimist kõnelevas osas.
Kolmas veerg nuppudega kuni on näha ainult 16-süsteemi korral.

KCalc toetab tavaliste kalkulaatorite mälutehteid ning pakub võimalust salvestada kuus konstanti.
KCalc võib sinu eest tehete tulemused meelde jätta ja neid hiljem arvutustes kasutada. Neid võimalusi saab kasutada nuppude , , ja vahendusel.
salvestab parajasti nähtava tulemuse mällu.
lisab aktiivse tulemuse mälus olevale tulemusele. Kui sul on salvestatud näiteks 20 ja parajasti on tulemus 5, siis sellele nupule vajutades jääb mällu 25. Kui mälus pole midagi, käitub see nupp samamoodi nagu ning lihtsalt salvestab tulemuse.
võtab mälust salvestatud väärtuse ja näitab seda.
puhastab mälu.
Kui mällu on salvestatud mingi väärtus, ilmub kalkulaatori režiimi indikaatori kõrvale olekuribale M.
Kuus konstandinuppu kuni ilmuvad nähtavale ainult siis, kui oled valinud menüükäsu Konstandinupud menüüst . Neid saab kasutada teadus- ja statistikarežiimis.
Iga konstandi salvestatud väärtuse nägemiseks vii hiirekursor nupu kohale.
KCalci näidatava arvu salvestamiseks mõne konstandinupu alla vajuta kõigepealt nuppu ja seejärel mõnda konstandinuppu vahemikus kuni .
Konstandinupu alla salvestatud väärtuse kasutamiseks arvutuses vajuta lihtsalt vajalikku nuppu vahemikus kuni ning arv ilmubki ekraanile.
Konstandinuppude pealdist saab muuta, et oleks parem näha, milline nupp millist konstanti sisaldab. Klõpsa hiire parema nupuga mõnele nuppudest kuni . Ilmuvas hüpikmenüüs on üks kirjeid Määra nimi.
Lisaks on terve rida juba eelnevalt määratud konstante, mida võid määrata kuuele nupule vahemikus - , kui valid vajaliku konstandi hüpikmenüüst, mis ilmub siis, kui klõpsad mõnele konstandimenüüle hiire parema nupuga ja valid kirje Vali nimekirjast. Eelnevalt määratud konstante saab kasutada küll ka menüü vahendusel, kuid kui sul peaks mõnda sellist väärtust sageli vaja minema, on see mugavam konstandinupu alla seada.

Kõikvõimalike tehete sisestamise lihtsustamiseks pakub KCalc enamikule funktsioonidele kiirklahve. Kui näiteks sisestada 7R
või 7r
, arvutatakse 7 pöördarv (1/7).
Arvutamise ajal võib alati vajutada klahvi Ctrl, et näha, milline kiirklahv on antud nupuga seotud.
Klahv | Funktsioon | Märkus |
---|---|---|
H | Hüperboolne, näiteks Hyp Sin ehk sinh | |
S | ||
C | ||
T | ||
N | logaritm alusel e | |
L | logaritm alusel 10 | |
Ctrl-2 | Nupu teine funktsioon, nt. kui soovid arvutada arcsin, vajuta Ctrl-2 s | |
\ | Märgi muutmine | |
[ | ||
^ | ||
! | Faktoriaal | |
E | x10y | Astendamine |
< | Bitinihutamine vasakule | |
> | Bitinihutamine paremale. | |
& | Loogikatehte JA | |
x või * | Korrutamine | |
/ | Jagamine | |
D | Andmete sisestamine statistilises režiimis | |
| | Loogiline VÕI. Märkus: on XOR | |
R | Pöördväärtus | |
Enter | ||
Return | ||
Backspace | Viimase numbri kustutamine | |
PgUp | Puhastamine | |
Esc | Puhastamine | |
PgDown | Kõigi puhastamine | |
Del | Kõigi puhastamine | |
: | jagamise jääk | |
Alt+1 kuni Alt+6 | C1 kuni C6 salvestatud väärtuste kasutamine |

- annab esimese ja teise arvu jagamise jäägi.
22 Mod 8 =
annab tulemuse 622,345 Mod 8 =
annab tulemuse 6,345- annab vajaku, mis jääb puudu esimesest arvust, et see jaguks täisarvuliselt teisega.
22 Shift IntDiv 8 =
annab tulemuse 222,345 Shift IntDiv 8 =
annab samuti tulemuse 2

Kasutusel klahvi asemel, tõlgendab parajasti sooritatava tehte viimast operatsiooni järgmiselt:
Kui viimane tehtemärk oli + või -, tõlgendatakse teist argumenti esimese operandi protsendina.
Kui viimane tehtemärk oli *, jagab korrutuse tulemuse 100-ga.
Kui viimane tehtemärk oli /, annab vasaku operandi protsendina paremast operandist.
Kõigil muudel juhtudel annab klahv % sama tulemuse, mis klahv =.
- Näited:
150 + 50 %
annab 225 (150 pluss 50 protsenti sellest)42 * 3 %
annab 1,26 (42 * 3 / 100)45 / 55 %
annab 81,81... (45 on 81,81.. protsenti 55-st)

- nihutab näidatava väärtuse täisarvulise osa vasakule, korrutades seda 2-ga n korda, kus n on järgmine sisestatud arv, ning annab tulemuse täisarvuna (aluseks on ):
10 Lsh 3 =
annab tulemuseks 80 (10 korda 2 korda 3).10,345 Lsh 3 =
annab tulemuseks samuti 80.- nihutab väärtust paremale, jagades täisarvulise osa 2-ga n korda.
16 Rsh 2 =
annab tulemuseks 4 (16 jagatud 2-ga kaks korda).16,999 Rsh 2 =
annab samuti tulemuseks 4.

, ja sooritavad loogikatehteid, mistõttu nende kasutamisel on mõttekas baasiks määrata pigem Hex, Oct või Bin kui Dec. Järgnevates näidetes on baasiks määratud Bin.
- sooritab ühenitäienduse (muudab bitid vastupidiseks).
101 Cmp
annab tulemuseks 111...111010- sooritab loogikatehte JA.
101 AND 110 =
annab tulemuseks 100- sooritab loogikatehte VÕI.
101 OR 110 =
annab tulemuseks 111- sooritab loogikatehte XOR (välistav VÕI).
101 XOR 110 =
annab tulemuseks 11


Lühike ülevaade KCalci mõningatest spetsiaalsetest menüükirjetest:
- →
Näitab piid, Euleri arvu või kuldlõiget.
- →
Näitab valguse kiirust. elementaarlaengut, vaakumi takistust, vaakumi läbitavust või vaakumi dielektrilist läbitavust.
- →
Näitab Plancki konstanti, elementaarlaengut või peenstruktuurikonstanti.
- →
Näitab Boltzmanni konstanti, aatommassiühikut, gaasikonstanti, Stefan-Boltzmanni konstanti või Avogadro arvu.
- →
Näitab gravitatsioonikonstanti või raskuskiirendust.
- →
Näitab lihtsate arvutuste nuppe.
- →
Näitab trigonomeetria- ja teadusarvutuste nuppe.
- →
Näitab statistikanuppe.
- →
Näitab loogikanuppe ja võimaldab muuta arvusüsteemi.
- →
Näitab konstandinuppe. Need on saadaval teadus- ja statistikarežiimis.
- →
Näitab bitiredaktori välja. Klõpsa bitil selle lülitamiseks. Saadaval ainult arvusüsteemi režiimis.
Lisaks on KCalcil tavapärased KDE menüüde , , ja kirjed, mille kohta leiab rohkem teavet KDE põhialuste käsiraamatu osast Menüüd.

KCalc rakenduse autoriõigus (c):
Bernd Johannes Wuebben 1996-2000
KDE meeskond 2000-2008
Bernd Johannes Wuebben
(wuebben AT kde.org)
Evan Teran
(eteran AT alum.rit.edu)
Espen Sand
(espensa AT online.no)
Chris Howells
(howells AT kde.org)
Aaron J. Seigo
(aseigo AT kde.org)
Charles Samuels
(charles AT altair.dhs.org)
David Johnson
(david AT usermode.org)
KCalc sai innustust Martin Bartletti rakendusest xfrmcalc, mille pinu mootor on seniajani KCalci üheks aluseks.
Dokumentatsiooni autoriõigus (c) 2001, 2002, 2005, 2006, 2010:
Bernd Johannes Wuebben
(wuebben AT kde.org)
Pamela Roberts
(pamroberts AT blueyonder.co.uk)
J Hall
(jhall AT kde.org)
Anne-Marie Mahfouf
(annma AT kde.org)
Eike Krumbacher
(eike.krumbacher AT x-eike.de)
Tõlge eesti keelde: Marek Laane (bald AT starman.ee)
Käesolev dokumentatsioon on litsenseeritud vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustele.
Käesolev programm on litsenseeritud vastavalt GNU Üldise Avaliku Litsentsi tingimustele.

Sisukord
KCalc on osa KDE projekti paketist kdeutils ning tavaliselt paigaldatakse koos ülejäänud KDEga. Täpsema info hankimiseks KDE kohta külasta aadressi http://www.kde.org.
KCalc on osa KDE projektist http://www.kde.org/.
KCalc asub paketis kdeutils KDE projekti peamises FTP saidis ftp://ftp.kde.org/pub/kde/.
Et KCalc oma süsteemis kompileerida ja paigaldada, anna KCalc baaskataloogis järgmised käsud:
%
./configure
%
make
%
make install
Kuna KCalc kasutab autoconf'i ja automake'i, ei tohiks kompileerimisel probleeme esineda. Kui neid siiski ette tuleb, anna sellest palun teada KDE meililistides.